Mida kõike ma ei kuivatanud aastal 2024

Kohe on algamas uus hooaeg, kevad on varsti käes ja uued taimed tärkamas.

Ongi paras aeg teha kokkuvõte eelmise aasta kohta, mida ma kuivatasin, mis õnnestus, mis mitte. Mõnda asja tasub kuivatada kindlasti rohkem ja mõni ei kõlvanud üldse kuhugi 😀

Siin pildil on kuivavatud kukeseened ja puravikud, mis on jahvatataud pulbriks. Neid on väga mõnus lisada kastmele seene maitse andmiseks. Kuivatatud kirsstomatid ja ploomid ( hiiu sinine) on ainukesena kuivatatud kuivatis, ülejäänud kas kamina juures, kuhu mahub kolm kandikutäit asju korraga kuivama, või siis puupliidi juures. Kirsstomateid kuivatan kindlasti ka nüüd uuel hooajal. Saan täielikult välja vahetada poest ostetud päikesekuivatatud tomatid ja boonusena saan vältida seda liigset õli. Ploomidega on küll see lugu, et neid ma rohkem ei kuivata. Need jäid ikka väga hapud. Üldse olen ma hädas, mida teha hiiu sinistest. Värskena söön neid palju, aga kolme puu pealt kõiki ploome ei jaksa ära süüa :D. Praegu olen avastanud ploomimehu ja ploomikompoti, mis on väga mõnusad ja täitsa söögikõlblikud. Lisaks õuna- ja ploomimoos oli mõnus. Kui kellelgi on häid ided, kuidas veel ploome säilitada, siis ma hea meelega kuulan 🙂

Kadakamarju kasutan marinaadides, pohli kasutan küpsetises ja granola tegemisel. Kibuvitsamarjadest saab väga mõnusa tee. Kui praegu pildi tegemiseks asju kokku kogusin, siis leidsin väikese karbi musti ube, olin need täiesti unustanud. Oad vist ei vaja selgitust, kuidas neid kasutada, aga selleks aastaks on nüüd seeme olemas ja ehk sügisel saan nüüd juba rohkem, et sellest ka toitu valmistada.

See kõik, mis siin on kuivatatud, on tegelikult jäägid. Granaatõuna koored ja õuna koored kasutan talvel koos jõhvikate ja ingveriga tee valmistamisel. Joome seda külmal ajal meega ja ehk hoiame niimoodi eemal viiruseid ja tugevdame oma organismi.

Lisaks olen kuivatanud sidrunheina, peterselli varred ( ka juure osa olen ära kuivatanud ) ja varsselleri lehed. Neid lisan erinevatele puljongitele keemise ajaks. Nii saab näiteks kana või kala puljongile väga mõnusad maitsenüansid. Väikses purgis on tomati koored, mis on pulbriks ära jahvatatud. Teen palju tomati hoidiseid ja tihti vaja tomatid ära koorida. Lihtsalt ei raatsi neid ära visata ja täiesti õigesti tegin. Need annavad toitudesse väga hea maitse.

Ürdid- neid ei saa kunagi olla liiga palju. Hapuoblikas, kuuseokkad ja merekapsas on täiesti juhuslikult siia sattunud. Korjasin neid rohkem kui toiduks vajasin ja nagu ikka, ära visata ei raatsinud 😀

Petersell on kõige olulisem, seda kuivatan ka järgmine aasta rohkem ja samuti ka kõrvenõgest. Basiilik on juba otsas ja tilli ma ei ole kuivatanud, seda panen sügavülma. Kui sellel aastal õnnestub tilli rohkem kasvatada, siis kindlasti ka kuivatan. Ehk siis petersell, basiilik ja nõges on kolm minu kõige enam kasutatavat kuivatatud maitsetaime, nendega jätkan ka sel aastal 🙂

Ei saa ilma ravitaimedeta, eks. Eks igal taimel ole oma aeg ja koht, aga me armastame teed juua ka ilma põhjuseta. Näiteks pärnaõis, angervaks, naistepuna, islandi käokõrv, raudrohi ja nõmm-liivatee on rohkem kasutusel kindlatel tervislikel eesmärkidel. Samas piparmünt, nurmenukk, sidrunmeliss ja õunmünt ( pildilt puudu, sest juba otsas) on meie igapäevaseks tee joomiseks mõeldud.

Pildil on ka saialill, mida ma kasvatasin muul eesmärgil. Tegin sellest saialilleõli, mida kasutan enda tehtud kreemides jm toodetes. Saialilleõlil on nahale nii palju positiivseid tegureid ja kuna näiteks kehakreemi on nii lihtne ise teha, siis ma ei leidnud küll enam mingit muud takistust endale ise kreeme tegema hakata. Jälle üks toode vähem, mida poest osta ( tegelikult isegi kaks, sest huulepalsam lisandus ka nimekirja).

Ma loodan, et sellest postitusest on kellelegi veel kasu ja ma hea meelega ootan kommentaare, mida teie kuivatate ja talvel rõõmuga kasutate. Aitäh 🙂