Sööme hooajaliselt

Alles eelmise aasta lõpus sai mulle selgeks, et ma pean tegema oma pere jaoks rohkem kuniks seda siiani olen teinud. Nähes kasvavaid toiduhindasid, siis sai mulle selgeks, et midagi peab muutuma. Poest toitu koju tassides jääb kiiresti vaeseks ja ilmselt ka haigeks 🙁 .

Kevadel suurendasin oma põllumaad ja järgmine hooaeg suurendan seda ala veelgi, kuigi see aasta oli aednikele ilma osas väga suur väljakutse, aga siiski alla ei anna ja proovin järgmine aasta paremini.

Aga hooajaline söömine on tegelikul eestlastele vägagi kohane. Viimased paarkümmend aastat on see hakanud kaduma ja inimesi suunatud poodidesse ja tööstused muudkui suurenevad. Aga ma ei süvene poliitikasse ja ei kiru kedagi, vaid soovin ise võtta vastutuse oma toidu eest nii palju kui see mu pisikeses linna aias võimalik on.

Alates juuli lõpust kuni siiani on olnud väga hullumeelne aeg. Kõik mis iga päev aiast kaasa haaran, on vaja teha toiduks ja kõik üleliigne, mis kohe tarvitamisele ei lähe, on vaja hoidistada. Kui värske kraam on aiast otsas, siis tuleb meie põhiline toit sügavülmast ja keldrist, ehk kõik see, mis olen suutnud suve ja sügise jooksul hoidistada. Täna on 12. oktoober ja eile veel tegin õunamahla, purki marineeritud peeti ja sügavkülma sai pandud maisitõlvikuid ja maisi terasid. Kuna aed toodab veel, siis ka hoidistamine veel ei lõpe. Ma naudin iga hetke sellest, isegi kui mõni päev tunnen, et enam ei jaksa, aga see läheb kiiresti mõõda :D, sest tulemus on väga rahuldav ja see hoiab motivatsiooni üleval. Kordan endale, et küll talvel puhkan 🙂

Iga kord aiast uue laariga tuppa tulles valdab mind tänutunne, et mul on võimalus oma pere jaoks seda elustiili harrastada. Kahjuks kõigil pole pisikest maatükkigi ja seda praegu ostagi on väga kulukas. Hiiumaa eelis on ka meri ja mu kallis abikaasa kannab ikka hoolt selle eest, et kala koju tuua ja kui muud lihapoolist poest enam osta ei jaksa, siis kala saame ikka süüa. Siiani mu lemmik kala, millest süüa teha, on säinas, sest ühest kalast saab juba mitusada grammi liha ja seda on meres palju. Kirjutasin sellest siin lähemalt: https://oravrattas.ee/soome-sainast/ . Ma jagan varsti ka uut pihvi retsepti, mis säina hakklihast tegin ja see on ideaalne hamburgeri vahele panemiseks. Me sõime kohe riisipaja kõrvale pihvi, ahju juurikad lisandiks ja seenekaste kõrvale, salatiks lehtsalat ja redis. Lihtne, aga maitsev. Riisipada on köögiviljadega hautatud ( paprika, tomatid, sibul, küüslauk ja maitseained)

Ma tegin mitmest kilost hakklihast suuri pihve, kotlette ja kalapulki ja vaakumpakendasin ja sügavkülmutasin.

Teen alati rohkem kui üheks toidukorraks vaja. Nii saame kohe oma toidulauale söögi ja ülejäänud sügavkülmutame talveks.

Kahjuks on talvel ka mõne kuune paus, kus kala ei pruugi väga olla ja siis see aeg saame võtta juba valmistoidud otse külmast :). Nii mugav elu.

Suvikõrvits on ka selline köögivili, mida kasvatatkse, aga alati on liiga palju :D, va sel aastal. Mul oli sel aastal ainult 3 taime ja avastasin, et seda on liiga vähe. Meie lemmiktoit on suvikõrvitsa omlett ja suvikõrvitsavorm juustuga. Kõik suvikõrvitsad, mis hetkel kohe ära süüa ei jõudnud, tegin suvikõrvitsa relishi hoidiseks. Sel aastal avastasin selle relishi ja no nii hea maitsega. Sobib burgeri vahele ja liha kõrvale.

Suvikõrvitsa omeltt on hernejahust ja riivitud suvikõrvitsast, vahele mis iganes liha on ( meil oli keedetud kanaliha) ja porgandi majoneesi salat.

Piruka retsept pärineb siit: https://tuuliretseptid.ee/2023/08/pohjata-juustune-suvikorvitsapirukas.html/ ja see on väga maitsev, sõime seda väga tihti.

Kõrvitsa hooaja hitiks kujunes meil spagetikõrvits. See meeldis tervele perele ja võiksime süüa väga tihti, isu otsa ei saa. Kahjuks oli vaid 3 taime ja ca 10 vilja. Järgmisel aastal neid kasvatan kindlasti rohkem, seda enam et spagetikõrvits säilib väga hästi ja ei vaja mingisugust hoidistamist. Kasvata, korja viljad ja söö terve talve isuga :D.

Mina küpsetan kõrvitsa poolikud ahjus pehmeks, kraabin kahvliga sisu ära. Pannil küpsetan hakkliha, lisan enda tehtud tomati kastme ja segan kõrvitsa massi sisse. Panen koorte sisse pannilt võetud massi, lisan kirsstomatid ja peale riivitud juustu. Küpsetan ahjus kuniks juust sulanud ja sööme kohe väga suure isuga 🙂

Õhtusöökideks ongi põhiliselt ahjuroad. See on põhjusel, et ma samal ajal teen ka hoidiseid ja väga mugav on kui õhtusöök valmib ahjus malmpotis ja samal ajal pliidi peal keevad hoidised. Samas kuumutan ka purke, nii et terve ala on mul hõivatud ja vaba on vaid ahi 😀

Alloleval pildil valmib suures potis õunapirukatäidis ja kõrval on kuumas purgid 🙂

Aga tagasi tulles ahjuroogade juurde, siis siin paar näidist. Liha, või kana praen malmpotis pruuniks ja jätangi poti põhja.

Juurikad, mis parajagu aiast saada on, pesen, tükeldan ( koorin kui viitsin :)) ja maitsestan soola, pipra, balsamiäädikaga ( täiesti valikuline). Kallan poti põhja veidi keevat vett ja juurikad kõige peale. Kaas peale ja ahju nii kauaks kuni kõik on pehme, või kui on aega süüma hakata :D, selleks võib mitu tundi kuluda. Toit on muidugi juba ammu valmis, aga vaikse tulega ära ei kõrbe ja on kenasti soojas, kuniks aega süüa 🙂

PS! Lillkapsa juurikat ei tasu ära visata. Mina tükeldasin juurika, keetsin pehmeks ja panin blenderisse. Maitseks lisasin miso pastat ( pane mingit mahedat äädikat, või sidrunimahla kui pastat pole), praetud sibulat, küüslauku, piima, paprikapulbrit, soola, pipart ja blenderda kreemjaks kastmeks. Saad kohe toidu kõrvale mõnusa kastme ka ja terve vili on kenasti ära kasutatud 🙂

Või hoopis juurikad poti põhja ja peale peekoniviilud. Ka väga lihtne ja maitsev 🙂

Lõunasöögiks teen tihti mingeid ahjupirukaid, salateid, või hoopis pitsat, burgerit, täidetud tortillasid jm.

Salatid on hästi lihtsad: põhiliselt kartuli-seenesalat ja suitsukala-riisi salat.

Salateid sööme terve hooaja vältel, lihtsalt värsked köögiviljad vahelduvad konserveeritud või sügavkülmutatud toodetega. Ka suitsukala teeme ise ja sügavkülmutame talveks. Siis hea suitsukala- riisisalatit teha 🙂

Küpsetan ise leivad ja saiad juuretisest. Kui muud pole kiiresti võtta, siis teeme võileiba kas näiteks maskapasteediga, või säinapihviga. Maksapasteeti teen ka alati rohkem ja panen osa karpidega sügavkülma. Sulanuna maitseb nagu värskelt tehtud.

Jagan veel ühte hästi lihtsat viisi, kuidas ära kasutada tomatid, mis on kaussi liiga kauaks seisma jäänud. Ma olen oma suured tomati hoidistamised ära teinud ja ka sügavkülma pandud tomatid kastmeks ära teinud. Nii et sügavkülma ka enam ei taha tomateid panna. Tegin hoopis pasta kastme. Ahjuvormi pane tomatid, sibul, küüslauguküüned, paprika ja maitsesta soola, pipra, pune ja nirista natuke õli, sega läbi.

Röstisin köögiviljad ahjus ära, jahutasin. Suuremad tomati nahad võid eemaldada, liigne vesi lisa vaid vajadusel ja siis blenderdasin kõik ühtlaseks kastmeks, vala makaronidele ja naudi mõnusaid maitseid :).

Magustoiduks olen sel aastal palju teinud pirukatäidiseid, nii õuntest kui rabarberist. Üli lihtne on mingi marja või puuviljasegu valada vormi põhja ja peale teha küpsisetainas. Ca 10 min ettevalmistusega on maitsev magustoit valmis. Suvisel hooajal saab põhja teha marjadest, talvel hoidisest.

Pildil näiteks õuntest tehtud magustoit.

Põhjaks kasuta neid marju ( mustikad, vaarikad, maasikad), või puuvilju, mis parasjagu saada on. Sega marjad/ tükeldatud viljad suhkruga, sega mõned supilusikad maisitärklist ja vala vormi põhja. Küpsisetainaks sega: 240 gr jahu, 1 spl küpsetuspulbrit, 1/4 tl soodat, 1 tl soola 2 spl suhkrut, näpi segusse 85 gr külma võid ja kõige lõpuks 240 gr hapupiima ( mina kasutan piima, kuhu segan spl õunaäädikat).

Algne retsept pärineb siit: https://bakerbettie.com/basic-fruit-cobbler-recipe/ ja oi kui hea on see veel vahukoorega :). Kuna mul tekkis võimalus osta regulaarselt toorpiima, siis vahukoor on koguaeg olemas nüüd, ilma lisakuluta 🙂

See postitus läheks liiga pikaks, kui kõike kirja panen, mida viimased kuud oma aiast söönud oleme, aga põhilised said kirja. Ma loodan väga, et annan inspiratsiooni ja julgust ise omale toitu kasvatama hakata. Mu enda eesmärk on kasvatada nii palju, et terve aasta köögiviljad ja juurviljad oleksid endal olemas, aga maakeldri puudumisel see hetkel võimalik ei ole. Aga teen nii palju kui praegustes oludes võimalik.

Mu toidupoe arved on kahanenud väga väikesteks ja see on kõik tänu sellele tööle, mida oma aias ja köögis teinud olen. Ma ei tee oma palgatööd enam pelgalt selle pärast, et osta süüa ja maksta makse. Mu elul on hoopis teine hingamine ja tunnen ennast vabamana kui kuinagi varem. Ilmselt sellest aru saada pole kõigil võimalik, aga ehk keegi on samal teekonnal mis mina, ma vähemalt väga loodan seda 🙂 Jätkame samas vaimus! 🙂