Hooaeg on lõppenud ja aeg tibud üle lugeda :)
Aasta 2024 sügisel tegin alles otsuse, et ma pean hakkama aeda pidama suuremalt ja efektiivsemalt. Talvel pidasin plaani ja selle aasta varakevadel alustasin kaevamise, seemnete ettekülviga ja taimede istutamisega. Kaevasin juurde kaks pisikest peenralappi uuele asukohale ( kokku 24m² ), lihtsalt prooviks. Lisaks otsustasin kõik saagi, mis tuppa hoiustamisele läheb, üle kaaluda. Terve suve ja sügise pidasin vihikut, kuhu kõik sai kirja. Lisaks ka hinnad järgi, mis sel ajal meil näiteks turul müüjad küsisid sama vilja eest. Muidugi söime palju ka otse aiast ja neid kirja ei pannud, nii keeruliseks ka oma elu ei hakanud tegema 🙂
Olen aastaid juba väikest aeda pidanud ja kasvuhoones tomateid ja paprikaid kasvatanud, aga see kõik oli pigem värskelt söömiseks ja siis ülejääkidest tegin hoidiseid. Aga arvestades praegust majanduslikku olukorda ja üle mõistuse kõrgeid toiduhindu, siis oli viimane aeg ennast kokku võtta ja aed tööle panna. Kahjuks selle aasta suvi ei olnud üldse koostööaldis. Pikk ja külm kevad ei andnud head starti taimedele, suve poole suur niiskus tegi taimedele liiga ja pole kunagi näinud nii palju kahjureid kui sel aastal. Esimest korda nägid mu silmad, kuidas ussid söid porru varsi ja lehetäisid oli puudel nii palju, et isegi lehed ei saanud areneda, viljadest rääkimata. Mitte ühtegi murelit, kirssi ega ploomi ei olnud :(. Praegu on maas veel redised, mida söövad miniatuursed valged putukad :(. Ainuke, mis tootis, oli kasvuhoone. Kuna polnud liigset kuuma, siis oli viljumine väga hea ja sain sel aastal parima tomati saagi mis kunagi on olnud.
Aga arvestades, et pidin tegema korduskülve ja suure osa saagist võttis külm ja kahjurid, siis sain siiski mingi koguse oma perele kasvatatud.
Aga mets oli sel aastal väga lahke, lausa lust oli sel aastal marjul käia. Ei mäleta, millal viimati ja kas üldse kunagi olen varem metsmaasika moosi sügavkülma teinud. Talvel pannkooke metsmaasika toormoosiga süüa saab korraks suve lõhna tuppa, milline idüll :). Metsast korjasin sel aastal mustikaid lausa 26 kg, enamus puhastasin ja panin sügavkülma. Mõned kilod tegin mahlaks ja keetsin paksemaks siirupiks, et pannkookide ja vahvlitega süüa :). Lisaks mustikatele korjasin metsmaasikaid, pohli, jõhvikaid ja seeni. Ei saa ära unustada ka kõiksugu rohelist- nõges, metsvaarikalehed, merekapsas, kuusevõrsed ja erinevad tee- ja ravimtaimed. Metsaanid ise andsid kokku 40 kg toitu, mis kõik sai hoidistatud- purkidesse ja sügavkülma.
Roheline sai kuivatatud, tehtud pestoks ja sügavkülmutatud. Kuusevõrsed läksid mee sisse ja tegin kuusevõrsemett talveks.
Sel aastal proovisin kasvatada bataati ja maisi. Arvestades, et mõlemad soovivad palju sooja, siis lootusi väga suuri ei pannud. Õue bataat oli väga väikese saagiga, aga kasvuhoone bataadi juurikad olid täitsa arvestatava suurusega. Proovin järgmine aasta uuesti 🙂
Maisi külvi tegin kaks korda ja saagi valmimine jäi väga hiljaks. Tundub, et viljumine polnud ideaalne, sest tõlvikul oli osa terasid arenemata. Aga siiski oli saak ok ja talveks sügavkülma sai enda kasvatatud maisi ajaloos esmakordselt 😀 Proovin järgmine aasta paremini, et kohe esimene külv õnnestuks. Ei kasvata taimi ette ja panen seemned otse peenrasse, siis ehk kasvavad kohe tugevad taimed ja pole probleemi taimede ümber istutamisega.
Sibula ja küüslaugu kasvatamine oli sel aastal paras peavalu. Ühel hetkel tekkisid mugulatele ussid ja no ei saa nendest kuidagi lahti. Küll ma kastsin soolveega ja lillaveega, aga ikka hukkus taim taime järel :(. Sellistel hetkedel tekib küll korraks täiesti lootusetuse tunne, aga kui mahedalt kasvatada, siis nii juhtub. Tuleb arestada, et osa saagist saab hukka ja tuleb lihtsalt rohkem kasvatada. Aga juuli lõpus otsustasin, et võtan üles selle saagi, mis veel päästa andis ja panin kuivama. Kokku sain ca 10 kg sibulat ja 7 kg küüslauku.
Kartuliga ei olnud mitte paremad lood. Liigniiskus tekitas lehemädaniku ja taimepealsed olid samuti juuli lõpus juba pruunid. Varajane saak oli hea, sest see oli juba juuli lõpuks söödud, kui aga talveks mõeldud kartul oleks pidanud veel vähemalt kuu kasvama :(. Aga tuli leppida sellega, mis oli. Maha panin 17kg seemnekartulit ja üles võtsin kokku 86 kg.
Pildil olev põld pidas kauem vastu ja seal oli kartul suurem. Kastides olevale kartulile tuli mädanik varem ja seal jäi kartul väikeseks. Sortidest kasvatasin Lea ( varajane) ja Teele, Bellefleur ning Jõgeva Kollast.
Oktoobri lõpus sai korjatud enamus viljadest ära, mis veel oli põllule jäänud. Mulle nii meeldivad sellised pildid, kus on palju erinevaid värve 🙂
Tomatid läksid järelvalmima tuppa ja paprikad marineerisin ära. Lillkapsas oli tõeline üllatus. Seemned panin mulda alles juuli alguses ja oktoobri keskel juba saime süüa.
Ühed väga olulised köögiviljad on kõrvitsad. Need on nii mitmekülgsed ja erinevate kasutamisvõimalustega. Ma kasvatasin suvikõrvitsaid, spagetikõrvitsaid, tavalisi kollaseid ja pudelkõrvitsaid.
Ja ei saa ära unustada õunamahla. Kõik sai tehtud 100% kondiauruga, kõik pereliikmed said käe valgeks. Oma pere tarbeks saime selliste vahenditega täitsa hakkama ja ca 150 kg õunu sai mahlaks tehtud, kokku neli korda. Neid õunu ma oma vihikusse kirja ei pannud, sest toimingud tegime õues ja ei hakanud neid kaste kaaluma.
Praegu sööme veel enda peenrast rediseid, nii kaua kuni külm ära võtab. Kapsad on ka õues, aga nende pead ei jõudnud suureks kasvada, kuigi istutasin väga varajased sordid ja samal ajal kui lillkapsa. Aga täna, 14 november, liiguvad ilmad pideva miinuse poole, siis tuleks need väiksed kapsadki ära tuua, aga ei pääse ligi, kõik ujub 🙁
Ei saa ilma ürtideta, neid kasvatan palju ja erinevaid liike- murulauk, karulauk, till, petersell, pune, rosmariin, salvei, basiilik, tüümian. Kindlasti jäi midagi nimetamata :D, ei tule kõik kohe meeldegi. Ürte kuivatan ja sügavkülmutan. Ma kasutan väga palju värskeid maitsetaimi ja pole vähemalt 2 aatat poest ühtegi enam ostnud. Kasvuhoones on praegugi veel basiilikut ja peterselli. Kuna petersell talub hästi külma, siis on võib-olla aastas ainult 2 kuud sellist aega, kus kasvuhoonest ka saaki saada pole. Siis aitavad hädast välja hästi varustatud sügavkülmikud :).
Terve nimekiri, mida sel aatal sai kasvatatud, on väga pikk: kartul, porgand, peet, kõrvitsad, kale, rabarber, küüslauk, sibul, lillkpasas, peakapsas, tšilli, paprika, tomat, mais , oad, herned, vaarikas, maasikas, sõstrad, tikrid, õunad, pirnid, kurk, varsseller, porrulauk, arooniad, mais, redis, viinamarjad. Vist sai kõik loetud 🙂
Kokku olen hoidiseid teinud 420 purki/pudelit ja kõrvits on veel tegemata. Homme teen valmis kõrvitsasalati, kindlasti ca 15 purki tuleb juurde. Ülejäänud kõrvitsad kasutan jooksvalt järgnevate kuude jooksul kohe toiduks.
Kokku tõin oma aiast hoiustamiseks 380 kg toitu, lisame sellele veel metsast toodud 40 kg, siis saame kokku 420 kg, mille koguväärtuseks arvutasin 1540€+ maitsetaimed 130€. Kui veel keegi kahtleb, kas tasub aeda pidada, siis minu vastus on JAH! Ole valmis tegema tööd ja küll tuleb ka tulemus.
Aga top 4 vilja, kes oma saagikuselt olid kõige võimsamad:
- kartul- 86,1 kg
- kõrvitsad- 69,7 kg
- tomat- 62,9 kg
- porgand- 48 kg
Eriauhinna saab must uba, mis on minu lemmik ja see lihtsalt välimuse pärast 😀 , See näeb lihtsalt nii kaunis välja.
Lisaks oma aiale teeme suurt tööd ka sellega, et meie sügavkülmades oleks kala, mis toidaks meid tervel aastal. Kala saagid on kõige paremad kevadel ja sügisel. Sel ajal me teeme väga palju valmistoite omale sügavkülma. Mees käib kalal, toob koju ja puhastab kala ära. Mina siis fileerin ja teen toiduks. Töö jaotus on meil kenasti paigas 🙂
Kaks korda aastas teeme ka suitsukala, mis ma siis kõik ära puhastan ja vaakumpakendan. Kevadel suitsetasime tuulehaugi ja nüüd alles eelmisel nädalal sai tehtud teine suitsuahju täis kala- siiad ja ahvenad.
Enamus toidud on siiski säinafileest ja kõik vaakumpakendan ja hoidistan sügavkülmas. Üles sulanuna on toit nagu värske. Isegi praelest on super hea. Panen sügavkülma säina hakkliha ka karpidena, sest igakord pole aega ega ideed, et kohe toiduks teha. Aga niimoodi värskelt kala kaua ei seisa ja üritan need esimesena ära tarbida. Kui ma oma märkmeid vaatan, siis säina hakkliha olen sel aastal teinud 41,5 kg. Ise ka ei usuks, kui poleks kirja pannud 😀 . Hakklihast teen lihapalle, pihve, kotlette, kalapulki, pelmeene jne.
Kõik kalad kokku, mis oleme hoidistanud teevad kokku 646€. Küll on tore, et abikaasa on kalamees. Kahe peale oleme oma pere toidutagavara kasvatatnud väga märkimisväärselt. Lisaks rahalisele kokkuhoiule on meil tunduvalt suurem kindlustunne, et ehk nälg niipea ei kimbuta. Lisaks sellele saame jätta nii mõnedki poes käigud tegemata ilma et õhtusöök jääks lauale panemata 🙂
Kokkuvõtteks saan õelda, et säästsime sel hooajal 2316€, mis kuude peale ära jagada teeb 193€. Sellel aastal on meie keskmine kulu toidu peale olnud 200€ kuus. Aia pidamise ja kalandusega säästame pea poole oma toidu eelarvest. See on väga suur osakaal. Enda kasvatatud toit on puhtam, väiksema ökoloogilise jalajäljega ja palju maitsvam 🙂
Minu isiklik eesmärk järgmiseks aastaks on suurendada veelgi põllumaad ja tegeleda mulla parandamisega. Kui praegu on köögiviljade kasvatamiseks pinda 63m² + kasvuhoone 24 m², siis järgmiseks aastaks suurendan põllumaad 50 m² võrra, pinnad on juba kinni kaetud, et kevadel oleks lihtsam sellele alale põllumaad rajada.
Jagage julgelt enda selle hooaja õnnestumisi ja ka ebaõnnestumisi. Koos on ikka kergem 🙂 Aga et järgmise aasta hooajaks valmis olla, siis nüüd tuleb korraks aeg maha võtta ja puhata. Kasutan talvekuid ka õppimiseks, et olla veel edukam ja et saak oleks suurem ja taimed tervemad. Kõige suurema põllu proovin jätta kaevamisvabaks, vaatan mis saab 🙂