Meal-preppimine maaka moodi

Huvitav on vaadata et vägagi populaarseks on saanud toitude ette tegemine vähemalt tööpäevadeks. Eestlane teeb toite ette isegi terveks aastaks ja ilma igasuguse peenete nimedeta 😀

Ühel päeval, kui jälle ettevalmistusi tegin, siis jäin mõtlema, et olen ju ka moodne, teen ju ka toite ette. Kuigi jah ma ei osta poest peeneid toiduaineid ja ei kasuta hunnikutes purke nende ettevalmistamiseks. Ma pigem keedan ja küpsetan suurema koguse ette, et nädala sees saaks kiiresti toidud valmis.

Mul juhtub iga kahe nädala tagant suurem köögi toimkonna päev. Selleks päevaks olen ettevalmistanud leivataigna ja panen pliidi küdema. Suvel üritan siis vaadata nädalavahetuse kõige jahedama päeva, et pliidi kuumuse käes saaks ikka köögis toimetada. Kohe üldse ei taha tunde kasutada elektrit, kui saan sama tulemuse ca 8 puuhaluga.

Kui leivad on vormides piisavalt kerkinud, siis teen tule alla ja toimkond saab alata. Ahju panen kaks leiba küpsema. Meil jagub üldiselt kahest leivast kaheks nädalaks. Nii on ka juuretis alati väga aktiivne ja selline ajaraam sobib meie perele hetkel väga hästi.

Imelised seemneleivad on ahjus.

Malmpotti läheb terve kana keema.

Kana podiseb algselt pliidi peal ja pärast kui leivad valmis, siis panen veel ahju edasi küpsema. Puupliit hoiab kuuma väga kaua ja malmpott ise ka on väga hea sooja hoidja.

Potti panen veel keema kidney oad, mis on juba ööpäeva leos olnud.

Teise potti sai keema pandud köögiviljapuljong. Oli juba kogunenud piisav hulk jääke, mis vajasid ära realiseerimist. Olen teinud puljongi keetmisest eraldi postituse, keda huvitab, saab üles otsida.

Kuna hetkel on ka veel vaarika uputus ja sügavkülm on juba täis, siis tuleb ka veel moos nendest keeta. 7-liitrine pott on peaaegu täis imeliselt lõhnavaid vaarikaid.

Samale pliidiplaadile mahutasin ära ka veel purgid, mis siis moosi hoidistamiseks vajavad kuumutamist.

Nüüd olen ära kasutanud kogu pinna, mida mu armas puupliit pakub. Aga see pole veel kõik, sest mul oli plaanis ka õhtusöögiks toit valmistada.

Kõige kiiremini sai valmis moos ja seega sai pool pliidiplaadist vabaks ja sain hakata läätsepada õhtuks valmistada. Selleks kasutasin musti läätseid ja köögivilju, mis aiast juba saada oli- lihtne ja soodne.

Kogu see toimkond köögis võttis aega ca 3 tundi ja kulus 8 puuhalgu. Ilmselgelt vägagi kokkuhoidlik toiduvalmistamine.

Selle aja sees sai mul valmis kaks imelist seemneleiba.

Lisaks veel 1 ülimaitsekas ning pehme kana ja vähemalt liiter toitvat puljongit kanasupi jaoks. Moosi sai 15 väikest purki, täpselt üks purgike üheks pannkoogihommikuks 4-liikmelisele perele.

Nüüd on mul ettevalmistused tehtud, mis võtaksid muidu väga kaua aega ja ei jätaks argipäeval üldse vaba aega muudeks toimetusteks. Järgneval nädalal tuleb mul lihtsalt need oma perele toiduks serveerida.

Kohe järgmisel päeval saigi teoks mõnus pannkoogihommik vaarikamoosiga.

Minu pannkoogiretsept on ülilihtne- 2 tassi jahu ( teen pooleks täisterajahuga) + 2 spl küpsetuspulbrit+ 2 spl magusainet, 2 tassi vedelikku ( teen piima pooleks veega) ja ongi kogu lugu. Selle retseptiga saab väga maitsvad, aga väga soodsad pannkoogid.

Kanast sai järgnevatel päevadel valmistatud mitu toitu. Kõigepealt sai ära kasutatud tiivad ja koivad läätsepaja kõrvale. Ülejäänud liha jagan kolmeks. Ühest osast valmis ülimaitsekas supp. Ma tegin sügisel hoidisena supipõhja, kus sees sibul,porgand, varsseller ja tänu sellele on supi tegemine alati väga kiire.

Kana keetmisel järgi jäänud puljongisse panengi purgitäie supipõhja, tükeldan mõned kartulid, lisan nuudlid ja tükeldatud kanaliha. Poole tunniga on supp valmis söömiseks.

Teisest osast kanalihast sai tehtud makaronisalat, mida on hea kiiretel lõunapausidel kohe külmikust võtta. Seda tuli päris palju, kaheksa portsjonit.

Kolmandast osast keetsin mõnusa kastme. Siin saab iga perenaine oma maitse eelistuste järgi kastme valmistada. Meil on varajane kartul juba üleval, seega on kartul omast salvest võtta. Keetsin siis potitäie värsket kartulit kastme kõrvale ja veel üks kiire õhtusöök valmis.

Täpselt samaaegselt nägin taimetoit.ee postitust oa-suvikõrvitsakotelettidest ja tuli kohe tahtmine need ära proovida. Nii et pooled keedetud oad said kotletiks kasutatud. Kotlette sai siis süüa näiteks salati kõrvale, aga mina söön ka neid lihtsalt leiva peal.

Teisest osast ubadest tegin riisi-oa pajaroa. Sinna praadisin hakkliha ja ka erinevad köögivilju. Roa keetsin purustatud tomati ja enda keedetud puljongi sees. Väga maitsekas roog jällegi.

Talvel teen selliseid küpsetamis päevasid praktiliselt iga nädalavahetus, sest niikuinii on vaja kütta. Aga suvel teen üle kahe nädala ja siis proovin olla väga efektiivne, et kuumust mitte niisama korstnasse lasta.

Kui natuke kulu peale mõelda, siis kõik algmaterjalid mis ma ette valmistasin, olid ostetud suurte kampaaniate ajal- näiteks 25 kg oakoti ostsin 10€-ga, kana poole hinnaga 3€, beluga läätsed kunagi ka poole hinnaga soetatud- pakk 1,20€, riis Sumenast 99 senti, hakkliha Rimist poole hinnaga 1,30€ jne.

Ma olen suur soodustuste ära kasutaja ja aktiivselt jälgin poode, kes teeb ülisuuri allahindlusi ja ostan suuri koguseid kuivaineid ette. Nii on alati toidu tegemiseks enamus kaupu kohe võtta.

Kokkuvõtteks võiks õelda, et tavaline eestlane ongi väga palju ette planeeriv. Suvel korjame, hoidistame, kasvatame, tegeleme korilusega, ehk siis tegelikult valmistame omale ette toidukordi. Ja mitte ainult nädalaks vaid lausa aastaks. Talvel siis naudime oma töö vilju ja puhkame. Oleme osa loodusest ja võtame endale tema rütmi. Kevadel ärkame taas ja alustame oma ettevalmistustega uueks hooajaks.

Mulle igatahes meeldib planeerimine ja nii toidu kui energia täies ulatuses ära kasutamine, raiskamist ma ei salli 🙂